Kuna globaalsed kliimamuutused avaldavad põllumajandustootmisele üha suuremat mõju, otsivad Lõuna-Aafrika põllumehed aktiivselt uuenduslikke tehnoloogiaid väljakutsetega toimetulekuks. Täiustatud mullasensortehnoloogia laialdane kasutuselevõtt Lõuna-Aafrika paljudes osades tähistab olulist sammu täppispõllumajanduse suunas riigi põllumajandussektoris.
Täppispõllumajanduse tõus
Täppispõllumajandus on meetod, mis kasutab infotehnoloogiat ja andmeanalüüsi põllukultuuride tootmise optimeerimiseks. Pinnase seisundi reaalajas jälgimisega saavad põllumehed oma põlde teaduslikumalt majandada, saagikust suurendada ja ressursside raiskamist vähendada. Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandusministeerium on teinud koostööd mitmete tehnoloogiaettevõtetega, et paigutada tuhandeid mullasensoreid üle kogu riigi farmidesse.
Kuidas mullasensorid töötavad
Need andurid on pinnasesse integreeritud ja suudavad reaalajas jälgida olulisi näitajaid, nagu niiskus, temperatuur, toitainete sisaldus ja elektrijuhtivus. Andmed edastatakse juhtmevabalt pilvepõhisele platvormile, kus põllumehed saavad neile oma nutitelefonide või arvutite kaudu ligi pääseda ja saada personaalset põllumajandusnõu.
Näiteks kui andurid tuvastavad, et mulla niiskustase on alla teatud läve, annab süsteem põllumeestele automaatselt märku, et nad peaksid mulda niisutama. Samamoodi, kui mullas pole piisavalt toitaineid, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, soovitab süsteem põllumeestel kasutada õiget kogust väetist. See täpne majandamismeetod mitte ainult ei paranda põllukultuuride kasvu efektiivsust, vaid vähendab ka vee, väetise ja muude ressursside raiskamist.
Põllumeeste tegelik sissetulek
Lõuna-Aafrika Ida-Kapimaa provintsis asuvas talus on farmer John Mbelele juba mitu kuud mullasensoreid kasutanud. „Varem pidime kastmise ja väetamise aja hindamisel toetuma kogemustele ja traditsioonilistele meetoditele. Nüüd, tänu nendele sensoritele, tean täpselt, milline on mulla seisund, mis annab mulle rohkem kindlust oma põllukultuuride kasvu suhtes.“
Mbele märkis ka, et andurite abil kasutab tema talu umbes 30 protsenti vähem vett ja 20 protsenti vähem väetist, suurendades samal ajal saagikust 15 protsenti. See mitte ainult ei vähenda tootmiskulusid, vaid vähendab ka keskkonnamõju.
Taotlusjuhtum
Juhtum 1: Oasis Farm Ida-Kapimaal
Taust:
Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis asuv Oasis Farm hõlmab umbes 500 hektari suurust ala ning kasvatab peamiselt maisi ja sojauba. Piirkonna viimaste aastate ebaregulaarsete sademete tõttu on farmer Peter van der Merwe otsinud viise veekasutuse tõhusamaks muutmiseks.
Andurite rakendused:
2024. aasta alguses paigaldas Peter farmi 50 mullasensorit, mis on jaotatud erinevatele maatükkidele, et jälgida mulla niiskust, temperatuuri ja toitainete sisaldust reaalajas. Iga sensor saadab iga 15 minuti järel andmeid pilveplatvormile, mida Peter saab mobiilirakenduse kaudu reaalajas vaadata.
Konkreetsed tulemused:
1. Täppisniisutus:
Andurite andmeid kasutades leidis Peter, et mõnel maatükil vähenes mulla niiskus teatud aja jooksul märkimisväärselt, samas kui teistel jäi see stabiilseks. Ta kohandas oma niisutusplaani nende andmete põhjal ja rakendas tsonaalset niisutusstrateegiat. Selle tulemusel vähenes niisutusvee kasutamine umbes 35 protsenti, samas kui maisi ja sojaoa saagikus suurenes vastavalt 10 ja 8 protsenti.
2. Väetamise optimeerimine:
Andurid jälgivad ka mullas leiduvate toitainete, näiteks lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldust. Peter kohandas nende andmete põhjal oma väetamisgraafikut, et vältida üleväetamist. Selle tulemusel vähenes väetise kasutamine umbes 25 protsenti ja samal ajal paranes põllukultuuride toiteväärtus.
3. Kahjurite hoiatus:
Andurid aitasid Peteril tuvastada ka mullas kahjureid ja haigusi. Pinnase temperatuuri ja niiskuse andmete analüüsimise abil suutis ta ennustada kahjurite ja haiguste esinemist ning võtta ennetavaid meetmeid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks.
Peter van der Mewe tagasiside:
„Mullasensori abil sain oma talu teaduslikumalt hallata. Varem muretsesin alati ülekastmise või -väetamise pärast, nüüd saan teha otsuseid tegelike andmete põhjal. See mitte ainult ei suurenda tootmist, vaid vähendab ka keskkonnamõju.“
Juhtum 2: „Päikeselised viinamarjaistandused” Lääne-Kapimaal
Taust:
Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis asuv Sunshine Vineyards on tuntud kvaliteetsete veinide tootmise poolest. Viinamarjaistanduse omanik Anna du Plessis seisab silmitsi kliimamuutuste mõju tõttu viinamarjakasvatustoodangule väheneva viinamarjasaagi ja kvaliteedi probleemiga.
Andurite rakendused:
2024. aasta keskel paigaldas Anna viinamarjaistandustesse 30 mullasensorit, mis on jaotatud erinevate viinapuusortide alla, et jälgida mulla niiskust, temperatuuri ja toitainete sisaldust reaalajas. Anna kasutab ka ilmasensoreid selliste andmete jälgimiseks nagu õhutemperatuur, niiskus ja tuule kiirus.
Konkreetsed tulemused:
1. Peen haldamine:
Andurite andmete abil suudab Anna täpselt mõista iga viinapuu all olevaid mullatingimusi. Nende andmete põhjal kohandas ta niisutus- ja väetamiskavasid ning rakendas täiustatud majandamist. Selle tulemusena on viinamarjade saagikus ja kvaliteet märkimisväärselt paranenud, nagu ka veinide kvaliteet.
2. Veevarude majandamine:
Andurid aitasid Annal veekasutust optimeerida. Ta leidis, et teatud maatükkidel oli teatud ajavahemikel mulla niiskus liiga kõrge, mis viis viinapuujuurtes hapnikupuuduseni. Kastmisplaani kohandades vältis ta ülekastmist ja säästis vett.
3. Kliimamuutustega kohanemisvõime:
Ilmaandurid aitavad Annal olla kursis kliimamuutuste mõjuga oma viinamarjaistandustele. Õhutemperatuuri ja -niiskuse andmete põhjal kohandas ta viinapuude pügamis- ja varjutamismeetmeid, et parandada viinapuude vastupidavust kliimamuutustele.
Anna du Plessisi tagasiside:
„Mulla- ja ilmaandurite abil sain oma viinamarjaistandust paremini hallata. See mitte ainult ei paranda viinamarjade saagikust ja kvaliteeti, vaid annab mulle ka parema arusaama kliimamuutuste mõjudest. See on minu tulevaste istutusplaanide koostamisel väga kasulik.“
Juhtum 3: Saagikoristusfarm KwaZulu-Natalis
Taust:
Harvest talu asub KwaZulu-Natali provintsis ja kasvatab peamiselt suhkruroogu. Piirkonna ebaregulaarsete vihmasadude tõttu on farmer Rashid Patel otsinud võimalusi suhkruroo tootmise suurendamiseks.
Andurite rakendused:
2024. aasta teisel poolel paigaldas Rashid farmi 40 mullasensorit, mis on jaotatud erinevatele maatükkidele, et jälgida mulla niiskust, temperatuuri ja toitainete sisaldust reaalajas. Samuti kasutas ta droone õhupiltide tegemiseks ja suhkruroo kasvu jälgimiseks.
Konkreetsed tulemused:
1. Suurendage tootmist:
Andurite andmete abil suutis Rashid täpselt mõista iga maatüki mulla seisundit. Ta kohandas nende andmete põhjal niisutus- ja väetamisplaane, rakendades täppispõllumajanduse strateegiaid. Selle tulemusel suurenes suhkruroo saagikus umbes 15%.
2. Säästa ressursse:
Andurid aitasid Rashidil optimeerida vee ja väetise kasutamist. Pinnase niiskuse ja toitainete sisalduse andmete põhjal kohandas ta niisutus- ja väetamisplaane, et vältida ülekastmist ja -väetamist ning säästa ressursse.
3. Kahjuritõrje:
Andurid aitasid Rashidil märgata ka mullas kahjureid ja haigusi. Mulla temperatuuri ja niiskuse andmete põhjal võttis ta ettevaatusabinõusid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks.
Tagasiside Rashid Patelilt:
„Mullasensorit kasutades sain oma talu teaduslikumalt hallata. See mitte ainult ei suurenda suhkruroo saagikust, vaid vähendab ka keskkonnamõju. Plaanin tulevikus sensorite kasutamist veelgi laiendada, et saavutada suurem põllumajandusliku tootmise efektiivsus.“
Valitsuse ja tehnoloogiaettevõtete tugi
Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus peab täppispõllumajanduse arendamist väga oluliseks ning pakub mitmeid poliitilisi toetusi ja rahalisi toetusi. „Täppispõllumajanduse tehnoloogia edendamisega loodame parandada põllumajandusliku tootmise tõhusust, tagada riigi toiduga kindlustatuse ja edendada säästvat arengut,“ ütles valitsusametnik.
Samuti on aktiivselt kaasatud mitu tehnoloogiaettevõtet, pakkudes mitut tüüpi mullasensoreid ja andmeanalüüsi platvorme. Need ettevõtted ei paku mitte ainult riistvara, vaid ka tehnilist koolitust ja tugiteenuseid põllumeestele, et aidata neil neid uusi tehnoloogiaid paremini kasutada.
Tulevikuväljavaated
Mullasensorite tehnoloogia pideva arengu ja populaarsuse kasvuga juhatab Lõuna-Aafrika põllumajandus sisse intelligentsema ja tõhusama põllumajanduse ajastu. Tulevikus võidakse neid andureid kombineerida droonide, automatiseeritud põllumajandusmasinate ja muude seadmetega, et moodustada terviklik nutikas põllumajandusökosüsteem.
Lõuna-Aafrika põllumajandusekspert dr John Smith ütles: „Mullasensorid on täppispõllumajanduse oluline osa. Nende sensorite abil saame paremini aru mulla ja põllukultuuride vajadustest, võimaldades tõhusamat põllumajandustootmist. See mitte ainult ei aita suurendada toidutootmist, vaid vähendab ka keskkonnamõju ja aitab kaasa säästvale arengule.“
Kokkuvõte
Lõuna-Aafrika põllumajandus läbib tehnoloogiapõhist ümberkujundamist. Mullasensorite laialdane kasutamine mitte ainult ei paranda põllumajandusliku tootmise tõhusust, vaid toob põllumeestele ka reaalset majanduslikku kasu. Tehnoloogia ja poliitilise toe pideva arenguga mängib täppispõllumajandus üha olulisemat rolli nii Lõuna-Aafrikas kui ka kogu maailmas, andes positiivse panuse säästva arengu eesmärkide saavutamisse.
Postituse aeg: 20. jaanuar 2025