Indoneesia, maailma suurima saarestikuriigina, mis asub troopikas, kus on rikkalikke sademeid ja sagedasi äärmuslikke ilmastikunähtusi, seisab üleujutuste ees kui oma kõige levinum ja hävitavam loodusõnnetus. Selle probleemi lahendamiseks on Indoneesia valitsus viimastel aastatel jõuliselt edendanud kaasaegse üleujutuste varajase hoiatamise süsteemi (FEWS) ehitamist, mis põhineb asjade internetil (IoT) ja täiustatud sensoritehnoloogial. Nende tehnoloogiate hulgas on radari voolumõõturid, vihmamõõturid ja nihkeandurid peamisteks andmekogumisseadmeteks, mängides olulist rolli.
Järgnev on põhjalik rakendusjuhtum, mis demonstreerib, kuidas need tehnoloogiad praktikas koos töötavad.
I. Projekti taust: Jakarta ja Ciliwungi jõe vesikond
- Asukoht: Indoneesia pealinn Jakarta ja linna läbiv Ciliwungi jõe vesikond.
- Väljakutse: Jakarta asub madalal ja on äärmiselt tihedalt asustatud. Ciliwungi jõgi on vihmaperioodil altid ülevoolule, põhjustades tõsiseid linna- ja jõgede üleujutusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu elule ja varale. Traditsioonilised käsitsi vaatlusel põhinevad hoiatusmeetodid ei suutnud enam rahuldada kiirete ja täpsete varajaste hoiatuste vajadust.
II. Tehnoloogia rakendamise üksikasjalik juhtumiuuring
Selle piirkonna FEWS on automatiseeritud süsteem, mis integreerib andmete kogumise, edastamise, analüüsi ja levitamise. Need kolm tüüpi andureid moodustavad süsteemi „sensoorsed närvid“.
1. Vihmamõõtur – varajase hoiatamise „lähtepunkt”
- Tehnoloogia ja funktsioon: Ciliwungi jõe ülemise vesikonna võtmepunktidesse (nt Bogori piirkonda) paigaldatakse ümbermineva ämbriga vihmamõõturid. Need mõõdavad sademete intensiivsust ja kogunemist, lugedes, mitu korda väike ämber pärast vihmaveega täitumist ümber kukub. Need andmed on üleujutuste prognoosimise esmane ja kõige olulisem sisend.
- Rakendusstsenaarium: Reaalajas sademete jälgimine ülesvoolu piirkondades. Tugev vihmasadu on jõgede veetaseme tõusu kõige otsesem põhjus. Andmed edastatakse reaalajas kesksesse andmetöötluskeskusesse traadita võrkude (nt GSM/GPRS või LoRaWAN) kaudu.
- Roll: Annab sademete põhjal hoiatusi. Kui sademete intensiivsus mingis punktis ületab lühikese aja jooksul etteantud läve, annab süsteem automaatselt esialgse hoiatuse, mis viitab võimalikule allavoolu üleujutusele ja annab väärtuslikku aega edasiseks reageerimiseks.
2. Radari voolumõõtur – peamine „valvas silm“
- Tehnoloogia ja funktsioon: Kontaktivabad radarvoolumõõturid (sageli koos radari veetaseme ja radari pinnakiiruse anduritega) paigaldatakse sildadele või kallastele Ciliwungi jõe ja selle peamiste lisajõgede ääres. Need mõõdavad veetaseme kõrgust (H) ja jõe pinnakiirust (V) täpselt, kiirates mikrolaineid veepinna poole ja võttes vastu peegeldunud signaale.
- Rakendusstsenaarium: Need asendavad traditsioonilisi kontaktandureid (nagu ultraheli- või rõhuandurid), mis on altid ummistuma ja vajavad rohkem hooldust. Radaritehnoloogia on immuunne prahi, settesisalduse ja korrosiooni suhtes, mistõttu sobib see suurepäraselt Indoneesia jõgede oludesse.
- Roll:
- Veetaseme jälgimine: Jälgib jõevee taset reaalajas; käivitab hoiatused erinevatel tasemetel kohe, kui veetase ületab hoiatuskünniseid.
- Vooluhulga arvutamine: koos eelprogrammeeritud jõe ristlõikeandmetega arvutab süsteem automaatselt jõe reaalajas vooluhulga (Q = A * V, kus A on ristlõikepindala). Vooluhulk on teaduslikum hüdroloogiline näitaja kui ainult veetase, pakkudes täpsemat pilti üleujutuse ulatusest ja tugevusest.
3. Nihkeandur – infrastruktuuri „seisundi jälgija”
- Tehnoloogia ja funktsioon: Pragude ja kaldemõõtjaid paigaldatakse kriitilisele üleujutuste kontrolli infrastruktuurile, näiteks tammidele, tugimüüridele ja sildade tugedele. Need nihkeandurid suudavad millimeetri või suurema täpsusega jälgida, kas konstruktsioon praguneb, vajub või kaldub.
- Rakendusstsenaarium: Maapinna vajumine on Jakarta teatud osades tõsine probleem, mis kujutab endast pikaajalist ohtu üleujutustõrjestruktuuride, näiteks tammide, ohutusele. Nihkeandurid on paigaldatud võtmeosadesse, kus riskid tõenäoliselt esinevad.
- Roll: Annab konstruktsioonide ohutushoiatusi. Üleujutuse ajal avaldab kõrge veetase tammidele tohutut survet. Nihkeandurid suudavad tuvastada konstruktsioonis väikseid deformatsioone. Kui deformatsiooni kiirus järsku kiireneb või ületab ohutusläve, annab süsteem häire, mis annab märku sekundaarsete katastroofide, näiteks tammi purunemise või maalihkete ohust. See juhib evakueerimist ja avariiremonti, ennetades katastroofilisi tagajärgi.
III. Süsteemi integreerimine ja töövoog
Need andurid ei tööta isoleeritult, vaid toimivad sünergiliselt integreeritud platvormi kaudu:
- Andmete kogumine: Iga andur kogub andmeid automaatselt ja pidevalt.
- Andmeedastus: Andmed edastatakse reaalajas piirkondlikku või kesksesse andmeserverisse traadita sidevõrkude kaudu.
- Andmeanalüüs ja otsuste tegemine: Keskuse hüdroloogilise modelleerimise tarkvara integreerib sademete, veetaseme ja vooluhulga andmeid üleujutuste prognooside simulatsioonide käivitamiseks, ennustades üleujutuse haripunkti saabumise aega ja ulatust. Samal ajal analüüsitakse nihkeandurite andmeid eraldi, et hinnata infrastruktuuri stabiilsust.
- Hoiatuse levitamine: kui mõni üksik andmepunkt või andmete kombinatsioon ületab etteantud läviväärtusi, väljastab süsteem erinevate kanalite kaudu (nt SMS, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia ja sireenid) erinevatel tasemetel hoiatusi valitsusasutustele, hädaolukordadele reageerimise osakondadele ja jõeäärsete kogukondade avalikkusele.
IV. Tõhusus ja väljakutsed
- Efektiivsus:
- Pikem ettevalmistusaeg: Hoiatusajad on paranenud varasemast mõnest tunnist 24–48 tunnini, mis parandab oluliselt hädaolukordadele reageerimise võimekust.
- Teaduslik otsustusprotsess: evakueerimiskäsud ja ressursside jaotamine on täpsemad ja tõhusamad, tuginedes reaalajas andmetele ja analüütilistele mudelitele.
- Vähem inimohvreid ja varalist kahju: Varajane hoiatamine ennetab otseselt õnnetusi ja vähendab varalist kahju.
- Taristu ohutuse jälgimine: võimaldab üleujutustõrjestruktuuride intelligentset ja rutiinset seisundi jälgimist.
- Väljakutsed:
- Ehitus- ja hoolduskulud: Ulatuslikku ala kattev andurivõrk nõuab märkimisväärset alginvesteeringut ja pidevaid hoolduskulusid.
- Sidevõrgu leviala: Stabiilne võrgu leviala on endiselt probleemiks kaugetes mägistes piirkondades.
- Avalikkuse teadlikkus: Selleks, et hoiatussõnumid jõuaksid lõppkasutajateni ja ajendaksid neid õigeid meetmeid võtma, on vaja pidevat koolitust ja õppusi.
Kokkuvõte
Indoneesia, eriti kõrge üleujutusriskiga piirkondades nagu Jakarta, ehitab üles vastupidavamat üleujutuste varajase hoiatamise süsteemi, kasutades täiustatud andurivõrke, mida esindavad radari voolumõõturid, vihmamõõturid ja nihkeandurid. See juhtumiuuring näitab selgelt, kuidas integreeritud seiremudel – mis ühendab taeva (vihmasaju seire), maapealse (jõe seire) ja inseneriteaduse (taristu seire) – saab nihutada katastroofidele reageerimise paradigmat sündmusjärgselt päästelt sündmuseelsele hoiatamisele ja ennetavale ennetamisele, pakkudes väärtuslikku praktilist kogemust riikidele ja piirkondadele, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega kogu maailmas.
Täielik serverite ja tarkvara traadita mooduli komplekt, toetab RS485 GPRS /4g/WIFI/LORA/LORAWAN-i
Rohkemate andurite jaoks teavet
Palun võtke ühendust ettevõttega Honde Technology Co., LTD.
Email: info@hondetech.com
Ettevõtte veebisait:www.hondetechco.com
Tel: +86-15210548582
Postituse aeg: 22. september 2025