Vooluandurite paigaldamisega Chitlapakkami järve vee sisse- ja väljavoolu mõõtmiseks muutub üleujutuste leevendamine lihtsamaks.
Igal aastal kogeb Chennai ulatuslikke üleujutusi, mille käigus uhutakse minema autosid, vee alla jäävad majad ja elanikud kõnnivad üleujutatud tänavatel. Üks mõjutatud piirkondadest on Chitlapakkam, mis asub kolme järve – Chitlapakkami, Seliyuri ja Rajakilpakkami – vahel Chengalpettu põllumajandusmaal. Nende veekogude läheduse tõttu kannatab Chitlapakkam Chennais tugeva mussoonvihma ajal ulatuslike üleujutuste all.
Oleme isegi alustanud üleujutusvee reguleerimise ehitamist, et reguleerida allavoolu voolavat ja meie kodusid üle ujutavat liigvett. Kõik need äravoolud on omavahel ühendatud, et juhtida üleujutusvesi allavoolu Sembakkami järve.
Nende äravoolude tõhusaks kasutamiseks on aga vaja mõista nende kandevõimet ja jälgida liigset veevoolu reaalajas mussooni ajal. Seetõttu töötasin välja andurite süsteemi ja järvede juhtimisruumi järvede veetaseme jälgimiseks.
Vooluandurid aitavad määrata järve neto sisse- ja väljavoolu ning saavad selle teabe automaatselt saata katastroofide ohjamise juhtimiskeskusesse, kus on ööpäevaringne varuühendus ja WiFi-ühendus. Seejärel saavad nad teha asjakohaseid otsuseid ja võtta ennetavaid meetmeid üleujutusregulaatorite kasutamiseks mussoonvihmade ajal. Ühte sellist järveandurit ehitatakse praegu Chilapakumi järve.
Mida saab veevooluandur teha?
Andur registreerib järve veetaset iga päev, mis aitab kvantifitseerida järve praegust veekogust ja mahutavust. Maailma Arenguprogrammi andmetel on Chilapakumi järve mahutavus 7 miljonit kuupjalga. Järve veetase kõigub aga aastaajast ja isegi iga päev, mistõttu on pidev andurite jälgimine enamat kui lihtsalt salvestusmõõtmine.
Mida me selle teabega siis peale hakkame? Kui kõikidel järve sisse- ja väljavooluavadel on vooluhulga mõõtmise andurid, saame mõõta järve siseneva ja allavoolu voolava vee hulka. Mussoonvihma ajal saavad need andurid ametivõimudele teada anda, kui järv saavutab oma täisvõimsuse või ületab maksimaalse veetaseme. Seda teavet saab kasutada ka selleks, et ennustada, kui kaua liigvee äravool aega võtab.
See lähenemisviis aitab meil isegi hinnata, kui palju vihmavett järves talletub ja kui palju seda allavoolu asuvatesse järvedesse juhitakse. Mahuvuse ja allesjäänud näitude põhjal saame linnajärvi süvendada või renoveerida, et mahutada rohkem vihmavett ja seega vältida allavoolu üleujutusi. See aitab teha paremaid otsuseid olemasolevate üleujutustõrje drenaažide kohta ning selle kohta, kas on vaja rohkem makrolõikeid ja drenaažide katmist.
Vihmaandurid annavad teavet Chitrapakkami järve valgala kohta. Kui ennustatakse teatud sademete hulka, saavad andurid kiiresti kindlaks teha, kui palju vett Chitrapakkami järve siseneb, kui palju vett elamurajoone üle ujutab ja kui palju vett järve jääb. See teave võimaldab üleujutuste ohjeldamise osakondadel ettevaatusabinõuna üleujutuste ennetamiseks ja ulatuse kontrollimiseks vastavalt avada.
Linnastumine ja kiire salvestamise vajadus
Viimastel aastatel pole järve sisse- ja väljavoolu vihmaveega seotud andmeid jälgitud, mistõttu puuduvad reaalajas mõõtmisandmed. Varem asusid järved enamasti maapiirkondades, kus olid suured põllumajanduslikud valgalad. Kiire linnastumise tõttu on järvede sees ja ümber aga palju ehitust tehtud, mis on põhjustanud linnas tõsiseid üleujutusi.
Aastate jooksul on vihmavee äravool suurenenud, hinnanguliselt vähemalt kolm korda. Nende muutuste registreerimine on väga oluline. Selle äravoolu ulatuse mõistmise abil saame rakendada selliseid tehnikaid nagu makrodrenaaž, et hallata üleujutusvee teatud koguseid, suunates selle teistesse järvedesse või süvendades olemasolevaid veekogusid.
Postituse aeg: 12. juuli 2024