Püüdes parandada katastroofivalmidust ja minimeerida äärmuslike ilmastikutingimuste mõju õigeaegsete hoiatuste abil, kavatseb Himachal Pradeshi valitsus paigaldada üle osariigi 48 automaatset ilmajaama, et anda varajast hoiatust vihmasadude ja tugevate vihmasadude kohta.
Viimastel aastatel on Himachal Pradesh hädas olnud karmi ilmaga, eriti mussoonvihmade ajal.
See on osa memorandumist, mille osariigi valitsus ja India meteoroloogiaosakond (IMD) allkirjastasid peaminister Sukhwinder Singh Suhu juuresolekul.
Ametnike sõnul paigaldatakse lepingu kohaselt esialgu üle osariigi 48 automaatset ilmajaama, mis pakuvad reaalajas andmeid prognooside ja katastroofivalmiduse parandamiseks, eriti sellistes sektorites nagu põllumajandus ja aiandus. Hiljem laiendatakse võrku järk-järgult kvartalite tasemele. Praegu on IMD rajanud 22 automaatset ilmajaama.
Sel aastal suri mussoonvihmade hooajal 288 inimest, kellest 23 olid tingitud tugevatest vihmasadudest ja kaheksa äkilistest üleujutustest. Eelmise aasta mussoonvihmade katastroof tappis osariigis üle 500 inimese.
Riikliku katastroofide ohjamise ameti (SDMA) andmetel on Himachal Pradeshi osariik alates selle aasta mussoonvihmade algusest kandnud üle 1300 miljoni ruupia suuruseid kahjusid.
Peaminister Suhu ütles, et ilmajaamade võrgustik parandab oluliselt loodusõnnetuste, näiteks liigse vihmasaju, äkiliste üleujutuste, lumesaju ja tugevate vihmasadude ohjamist, täiustades varajase hoiatamise süsteeme ja hädaolukordadele reageerimise võimekust.
Lisaks on osariigi valitsus Prantsuse Arenguagentuuriga (AFD) kokku leppinud 890 miljoni ruupia eraldamises ulatuslikele projektidele, mille eesmärk on vähendada loodusõnnetuste ja kliimamuutuste ohtu.
„See projekt aitab osariigil liikuda vastupidavama katastroofide ohjamise süsteemi suunas, keskendudes infrastruktuuri, juhtimise ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele,“ ütles Suhu.
Ta ütles, et vahendeid kasutatakse Himachal Pradeshi osariigi katastroofide ohjamise ameti (HPSDMA), piirkondliku katastroofide ohjamise ameti (DDMA) ning riiklike ja piirkondlike hädaolukordade operatsioonikeskuste (EOC) tugevdamiseks. Muude jõupingutuste hulka kuuluvad kliimamuutuste haavatavuse hindamine (CCVA) küla tasandil ja varajase hoiatamise süsteemide (EWS) väljatöötamine mitmesuguste loodusõnnetuste jaoks.
Lisaks kopteriväljaku ehitamisele katastroofidele reageerimise tugevdamiseks luuakse ka riiklik katastroofide ohjamise instituut ja uus riiklik katastroofidele reageerimise üksus (SDRF), et tugevdada kohalikke katastroofide ohjamise jõupingutusi.
Postituse aeg: 18. okt 2024