Õhusaaste heitkogused on viimase kahe aastakümne jooksul vähenenud, mille tulemuseks on parem õhukvaliteet. Vaatamata sellele paranemisele on õhusaaste endiselt suurim keskkonnaalane terviserisk Euroopas. Kokkupuude Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest kõrgemate peenosakeste ja lämmastikdioksiidi tasemetega põhjustab 2021. aastal hinnanguliselt vastavalt 253 000 ja 52 000 enneaegset surma. Need saasteained on seotud astma, südamehaiguste ja insuldiga.
Õhusaaste põhjustab ka haigestumust. Inimesed elavad haigustega, mis on seotud kokkupuutega õhusaastega; see on koormus nii isiklike kannatuste kui ka märkimisväärsete kulude näol tervishoiusektorile.
Ühiskonna kõige haavatavamad on õhusaaste mõjude suhtes vastuvõtlikumad. Madalama sotsiaalmajandusliku staatusega rühmad kipuvad puutuma kokku suurema õhusaastega, samas kui vanemad inimesed, lapsed ja olemasolevate terviseprobleemidega inimesed on vastuvõtlikumad. Hinnanguliselt põhjustab EEA liikmesriikides ja koostööriikides õhusaaste igal aastal üle 1200 alla 18-aastase surma.
Lisaks terviseprobleemidele võib õhusaaste oluliselt mõjutada Euroopa majandust suurenenud tervishoiukulude, lühenenud eluea ja kaotatud tööpäevade tõttu eri sektorites. Samuti kahjustab see taimestikku ja ökosüsteeme, vee ja pinnase kvaliteeti ning kohalikke ökosüsteeme.
Pakume õhukvaliteedi andureid, mis sobivad mitmesuguste gaaside jälgimiseks erinevates keskkondades, võtke meiega ühendust.
Postituse aeg: 18. aprill 2024