Teaduslikud seadmed, mis suudavad tajuda füüsikalisi nähtusi – andurid – pole midagi uut. Lähenemas on näiteks klaastorutermomeetri 400. aastapäev. Arvestades sajandeid tagasi ulatuvat ajajoont, on pooljuhtpõhiste andurite kasutuselevõtt siiski üsna uus ja insenerid pole kaugeltki ammendanud kõiki nende abil saavutatavaid võimalusi.
Pooljuhtsensorid levisid kiiresti meie maailma, osaliselt seetõttu, et neid saab tarkvaraga hõlpsalt integreerida ja hallata. Fotodetektorid mõõdavad tavaliselt päevavalguse hulka, et aktiveerida lampe; liikumisandurid aktiveerivad uksi; helisensorid tuvastavad spetsiifilisi hääli, et algatada internetis päring.
Praegune trend on kombineerida mitut tüüpi pooljuhtandureid, et luua süsteeme, mis on võimelised tuvastama, hindama ja reageerima mitmele samaaegsele tingimusele. Uued sõidukid kasutavad teel püsimiseks ja kokkupõrgete vältimiseks mitmesuguseid visuaalsete ja kaugusemõõtmise andurite kombinatsioone. Õhudroonid tuginevad ohutuks navigeerimiseks suuna-, positsioneerimis-, õhurõhu- ja kaugusemõõtmise andurite komplektile.
Ligi 400 aastat tagasi loodud esimeses klaastorutermomeetris kasutatud teaduslikud põhimõtted on olnud teada juba kaks aastatuhandet. Inimesed on alati olnud huvitatud oma keskkonnatingimustest.
Tänapäeval on pooljuhtide tootjad loonud, täiustanud ja õppinud kasutama mitmesuguseid andureid, mis suudavad mõõta selliseid omadusi nagu temperatuur ja niiskus, ning mitte ainult tuvastada ja mõõta gaaside ja tahkete osakeste olemasolu, vaid ka tuvastada spetsiifilisi lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC).
Ka neid andureid kombineeritakse uutmoodi. Kuna koguneb andmeid, mis näitavad, et õhukvaliteedil võivad olla seni arvatust olulisemad tagajärjed, on võime jälgida keskkondi, mida me endale loome, eelkõige büroohooneid, tehaseid ja suuri ülikoolilinnakuid, arenema hakanud. Saame pakkuda anduri kohta mitmesuguseid parameetrite spetsifikatsioone, millega saate julgelt konsulteerida.
Postituse aeg: 13. märts 2024